Mis on töötuskindlustusstaaž ja kuidas seda arvestatakse?

Kuidas staaži arvutatakse?

Staaži arvestatakse kuudes ja aastates, kusjuures iga 12 kogunenud kuud annab kokku ühe staažiaasta.

Staaži arvestamisel kehtib lugejale soodne põhimõte: ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži, sõltumata sellest, kui palju päevi sa sel kuul tegelikult töötasid. Kui töötamise registri järgi töötasid kuus kasvõi üheainsa päeva (ning ülejäänud ajal viibisid näiteks haiguslehel), läheb see kalendrikuu staažis kirja täiskuuna. Samuti annab mitme tööandja juures samaaegselt töötamine ühe kalendrikuu kohta ikkagi täpselt ühe kuu staaži.

Kuidas Töötukassa staaži kontrollib?

Selleks, et sul tekiks õigus töötuskindlustushüvitisele, kontrollib Töötukassa sinu staaži kindla ajavahemiku ehk "staažiakna" (mille ametlik nimetus on referentsperiood) jooksul, mis on tavaliselt töötuna registreerimisele eelnevad viimased 36 kuud:

• Sissetulekupõhise hüvitise saamiseks peab sul viimase 36 kuu jooksul olema ette näidata vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.

• Baasmääras hüvitise saamiseks peab sul viimase 36 kuu jooksul olema ette näidata vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži.

Kuidas hüvitise saamine staaži mõjutab?

Kui sulle määratakse töötushüvitis, mõjutab see varem kogunenud staaži arvestust järgmiselt:

1. Sissetulekupõhise hüvitise saamisel: Kui sulle määratakse sissetulekupõhine hüvitis, loetakse kogu sinu eelnev töötuskindlustusstaaž nulliks. See tähendab, et uuesti tööle asudes hakkab staaž kogunema täiesti puhtalt lehelt. Isegi kui sul oli seljataga pikki aastakümneid tööd, loetakse sinu staažikonto pärast sissetulekupõhise hüvitise määramist nulliks.

2. Baasmääras hüvitise saamisel: Kui sulle määratakse baasmääras hüvitis, nullitakse ainult viimase 36 kuu jooksul kogunenud staaž. Sinu varasem, töötamise jooksul kogutud üldine staaž jääb aga registrisse alles ning uuesti tööle asudes jätkub staaži arvestus sealt, kus see pooleli jäi.

Miks üldine staaž alles jääb ja kuidas see sind tulevikus mõjutab?

See peen ja juriidiliselt ülimalt oluline erisus kahe hüvitise vahel väärib täpsemat lahtikirjutamist.

Kui sulle määratakse baasmääras hüvitis, nullitakse sinu viimase 36 kuu staaž. See tähendab, et kui otsustad pärast hüvitise saamist uuesti kuskile lühiajaliselt tööle asuda, pead uuesti piisavalt kuusid töötama, et koguda sissetulekupõhise hüvitise saamiseks vajalikud 12 kuud või baasmäära jaoks vajalikud 8 kuud staaži.

• Näide: Kui lahkud töölt omal soovil ja sulle määratakse baasmääras hüvitis, nullitakse sinu viimase 36 kuu staaž. Kui töötad pärast seda tähtajalise lepinguga näiteks 6 kuud ja võtad ennast seejärel uuesti töötuna arvele, ei ole sul uues 36-kuulises aknas sissetulekupõhise saamiseks piisavalt staaži (sest sul on kogunenud vaid 6 kuud uut staaži nõutud 12 kuu asemel). Kuna staaži on alla 8 kuu, ei saaks sa isegi uut baasmääras toetust (küll aga saad 12 kuu jooksul jätkata vana baasmääras hüvitise kasutamata jäänud päevade saamist).

Mis on siis töötamise jooksul kogutud üldise staaži säilimise mõte? Üldine staaž määrab ära hüvitise maksmise perioodi pikkuse. Sinu aastatepikkune panus ja elutöö ei kao süsteemist kuhugi.

• Näide: Oletame, et sul on töötamise jooksul kogunenud 12 aastat töötuskindlustusstaaži. Lahkud töölt omal soovil ja sulle määratakse baasmääras hüvitis. Sinu viimase 36 kuu staaž nullitakse, kuid üldine staaž (12 aastat) jääb registrisse alles. Kui asud uude kohta ja töötad seal näiteks 14 kuud ning sind koondatakse, tekib sul uuesti õigus sissetulekupõhisele hüvitisele (kuna uues aknas on sul ette näidata nõutud 14 kuud staaži). Sissetulekupõhise hüvitise maksmise kestuse arvutamisel vaatab Töötukassa sinu üldist staaži – ja kuna sinu eelnev 12-aastane staaž säilis, on sul õigus saada toetust maksimaalses pikkuses ehk tervelt 300 kalendripäeva. Kui üldine staaž oleks eelmisel korral nullitud, saaksid sa toetust vaid 180 päeva.