Tööleping vs võlaõiguslik leping: kuidas lepingu tüüp staaži kogunemist mõjutab?
Staaži kogunemise kiirus ja viis sõltuvad sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse. Kuna töövõimalused on erinevad, on riik loonud kaks põhimõtteliselt erinevat viisi töötatud aja staažiks arvutamiseks.
1. Tööleping ja avalik teenistus: ajapõhine arvestus
Tavalise töölepingu või avaliku teenistuse (nt ametniku) puhul koguneb staaž tekkepõhiselt. See tähendab, et staaži arvestatakse kalendripäevade alusel – lepingu esimesest päevast kuni viimase ametliku tööpäevani, mil reaalselt tööl viibiti ja palka saadi.
Näide: Kui tööleping kestis ja töötasid 10. juulist kuni 10. detsenbrini, läheb staažis kirja täpselt 6 kuud töötuskindlustusstaaži.
2. Võlaõiguslikud lepingud: väljamaksete põhine arvestus
Kui tööd tehakse töövõtu-, käsundus- või mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel, kehtib kassapõhine arvestus. See tähendab, et staaž ei kogune kalendripäevade, vaid reaalselt tehtud väljamaksete järgi. Üks kuu staaži kirjutatakse sinu kontole iga sellise kalendrikuu eest, mil sulle tehti tasu väljamakse, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.
Näide: Sinu käsundusleping kestis küll juulist detsembrini (6 kuud), kuid töö eest tehti väljamakseid ainult augustis, oktoobris ja detsembris. Sellisel juhul koguneb sul selle lepingu eest 3 kuud töötuskindlustusstaaži.
Oma lepingute ja deklareeritud sissetulekute andmeid saab kontrollida, logides sisse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda.